Lugu 2. Põhikiri
Andrei: Kuidas teil läheb? Kas uue põhikirja võtsite vastu?
Toomas: Kinnitasime uue põhikirja ja kodukorra.
А: Milleks see kõik? Vana põhikirjaga saab ka hakkama. Meie
majas on kõik korras, elame rahulikult edasi.
Т: Mis ajast teie põhikiri kehtib?
А: Ühistu algusest peale, see tehti kas 1997. või 1998.
aastal. Mäletan, et lugesin seda – täiesti normaalne tüüppõhikiri.
Т: No vaata, tüüppõhikiri! Ja veel 1997. aastast. Meie
majahaldur ütles koosolekul, et põhikiri peab olema seadustega kooskõlas ja
sobima konkreetsele majale. Seadused on viimastel aastatel kogu aeg muutunud.
Näiteks Korteriühistuseadus (KÜS) on 1999. aastast juba 7 korda muutunud. Iga
muudatusega on seadus läinud lühemaks. Varem piisas, kui põhikirjas viidati
seadusele, nüüd on vastupidi – põhikirjas peab kõik olema lahti kirjutatud.
Seaduses on ainult üldised seisukohad. Tegeliku tööga seotud asjad peab iga
ühistu ise kirja panema.
А: Ei oska öelda. Ma rääkisin meie esimehega, ta seletas, et
meil on täiesti normaalne põhikiri.
Т: Siis ütle, kuidas teil arvestatakse kuumakseid?
А: Mis tähendab, kuidas? Nagu tavaliselt.
Т: Kas see on kirjas, kuidas näiteks prügiveo eest tasu võetakse?
Kas ruutmeetrite järgi või hoopis elanike arvu järgi korteris?
А: Seda vist küll kirjas pole. Milleks seda vaja on?
Т: Kuidas milleks? Kõigepealt need asjad paneb paika üldkoosolek.
Teiseks – arvelduse põhimõtted peavad kirjas olema just põhikirjas (KÜS §4 lg
2, autori märkus). Igaüks saab sellega tutvuda ja veenduda, kas kõik käib
õigesti. Põhikirja saab vaadata internetis 25.- krooni eest (http://ariregister.rik.ee autori märkus).
А: Minu mäletamise järgi on seda raha kogu aeg võetud
elanike arvu järgi korteris.
Т: No siis on teil küll midagi viltu! Meie haldur on arukas
mees. Meil läks koosolekul selle üle vaidluseks, haldur ütles siis, et kui
põhikirjas ei ole teisiti, siis võetakse kõik tasud ruutmeetrite järgi (KÜS
§15¹ lg 1 autori märkus). Kas teil käiakse koosolekul volitusega?
А: Väga vähe. Ükskord ei saanud ma ise koosolekule minna,
mõtlesin, et volitan sõpra. Siis tuli välja, et volitada saab põhikirja järgi
ainult teist ühistu liiget ja ainult üks volitus võib olla. Kõigil naabritel
juba oli kellegi volitus, nii läkski minu hääl kaduma, sest polnud kedagi
volitada.
Т: Te peaksite küll oma põhikirja muutma. Meie majahaldur
ütles, et põhikirjaga võib ainult piirata, mitu volitust võib ühele osalejale
anda, kuid mitte seda, keda võib volitada (KÜS §10¹ autori märkus). Seaduses
pole öeldud, keda tohib volitada.. Teie põhikiri ei vasta seadusele, nii et
sinu sõber oleks võinud vabalt volitusega osaleda ja hääletada sinu asemel
(Mittetulundusühingute seadus §7 lg 2, autori märkus)..
А: Ah soo! Seda ma ei teadnud. Vist meie esimees ka mitte.
Т: Selle kohta, mis võib juhtuda, kui esimees ei tea, rääkis
meile haldur huvitava loo. Nimelt üks korteriomanik müüs oma korteri maha.
Tuleb siis esimehe juurde ja räägib, et müüsin korteri maha, tagastage nüüd
mulle minu osamaks. Esimees on seda varemgi teinud, sest põhikirjas on sees, et
osamaksu võib saada tagasi. Tihti on ka uued omanikud seda teadmatusest
maksnud. Maksiski esimees osamaksu korteri müüjale tagasi. Aga uus omanik ei
maksnud ühistule mingit osamaksu. Ja tal oli õigus, sest seaduses on sees –
korteri maksumust hinnatakse arvestades nii osamaksu kui ka kõiki kohustusi
ühistu ees. (KÜS §7 lg 2, autori märkus). Kui see ei ole ostu-müügi lepingus
eraldi kirjas, siis on uus omanik ostnud korteri, arvestades juba makstud
osamaksu. Tähendab, ta ei peagi midagi maksma.
А: Millega see lugu lõppes?
Т: Olevat lõppenud sellega, et esimees pidi omast taskust
selle segaduse kinni maksma. Oleks põhikiri olnud õige, poleks seda jama olnud. Ja veel – kõige tähtsam. Nüüdsest ei ole enam probleeme
kvoorumi pärast üldkoosolekul. Haldur soovitas kirjutada põhikirja, et kui
koosolekule tuleb vähemalt ¼ ühistu liikmetest (arvestades ka volitusi), siis
võivad nad otsustada – kas võtta endale vastutus ja pidada koosolek ära või
kutsuda see uuesti kokku. Me tegimegi nõnda. ¼ tuleb peaaegu alati kokku. Nii
et tehke oma põhikiri ümber. Heakene küll, aeg on koju minna! Tee on jäämügaraid täis,
peaasi, et pikali ei kuku..
А: Meil on kõik kohad autosid täis. Nii kõnniteel kui murul.
Ei pääse käima ega sõitma.
Т: Meil otsustati parkimiskohad ja kõnnitee korda teha.
Haldur ütles, et linn toetab rahaliselt. Hea küll, sellest räägin teine kord.
Igatahes meil on uue halduriga asjad paremaks läinud. Proff
on proff!
jaanuar 2010
|