Lugu 6. Revisjon

Andrei: - Noh, kätte on jõudmas revisjonide aeg.

Toomas: - Jah. Nii see on.

A: - Koosolekuni on siiski aega. Eelmisel aastal kinnitasime revisjonikomisjoni aruande peaaegu viimasel päeval. Isegi bilanss oli juba heaks kiidetud, aga revisjoniaruannet  koosolek kohe kuidagi ei kinnitanud.

T: - Oota. Ma ei saa aru. Te kiitsite heaks bilansi ja seejärel revisjoniaruande?

A: - Oh ei! Esmalt arutasime revisjonikomisjoni aruannet. Arvasime esialgu, et tellime revisjoni. Kokkuvõttes ei kiitnud me midagi heaks, hakkasime kuulama juhatuse aruannet. Selle kiitsime heaks, siis hakkasime jälle arutama  revisjonikomisjoni aruannet. Otsustasime palgata audiitori ja siis veel kord kokku tulla.

T: - Nüüd ma ei taipa midagi. Te kinnitasite juhatuse aruande või bilansi?

A: - Mida sa norid sõnade pärast. Mis vahet seal on?

T: - Kuidas, mis vahet? Need on kaks täiesti erinevat asja!

A: - Mis erinevad? See üks ja seesama!

T: - Nii, selge! Ma tõin sulle revisjoni korraldamise eeskirjad, nagu viimasel korral kokku leppisime. Meie majavalitseja tegi meile asja ammu selgeks.

Vaata, esiteks koostab juhatus majandustegevuse aruande, mis muu hulgas sisaldab ka bilanssi (MTÜS § 36 (1). Autori märkus). See on vastavalt Raamatupidamisseadusele. See tähendab, et aruandes kirjutatakse ka aasta jooksul tehtud töö kohta. Bilansis on ju ainult numbrid. Meie aga tahame kuulda seletusi. Teiseks, juhatuse tööd kontrollib üldkoosolek (MTÜS § 34. Autori märkus). See võib omakorda määrata revisjonikomisjoni või palgata audiitori.

A: - Ja mis siis?

T: - Seda, et koosolek ei pea kinnitama revisjonikomisjoni aruannet. See aruanne on kõigest koosoleku poolt määratud inimeste arvamus, mida koosolek saab kasutada otsuse vastuvõtmisel juhatuse aruande heaks kiitmise kohta. Komisjoni otsus ei too endaga kaasa mingeid tagajärgi. Isegi kui revisjon avastab rahaliste vahendite puudujäägi, võib komisjon selle fakti koosolekule ainult teatavaks teha ja esitada talle oma soovitused. Korteriühistu peamine juhtorgan on üldkoosolek. Seepärast koosolek otsustabki – kas andestada puudujäägid või karistada, keda vaja.

A: - Ja mis me siis tegema peame?

T: - Üldkoosolekul on õigus juhatuse aruannet mitte heaks kiita ja võtta vastu asjakohased otsused avastatud rikkumiste osas.

A: - Kuidas neid rikkumisi siis leida? Sellepärast tahamegi audiitori palgata.

T: - Ma ei tea, keda te seal palkate, kuid tean, et see on tihtilugu lihtsalt mahavisatud raha. Tegevuse täielik kontroll on väga kallis töö. Tavaliselt saadakse audiitorit palgates kätte ainult majandusliku osa revisjon.

A: - No raha on ju kõige tähtsam.

T: - Aga vaat ei ole. Näiteks audiitor kontrollib ja tuvastab, et näiteks 30 000 krooni oli kulutatud trepikodade sissepääsude varikatuste remondiks. Töö ei ole erakorraline, kuid tehti ära. Ta kontrollib, et kõik ülekanded on raamatupidamises dokumenteeritud, on ka tasutud arve. See tähendab, et kõik on kooskõlas raamatupidamisseadusega, kõik on korras. Aga kas leping on? Vastuvõtmise akt? Kas korraldati konkurss? Ja mis kõige tähtsam – kas üldkoosolek tegi juhatusele ülesandeks selle töö teostamise või mitte? Kui see ei ole avarii ja ka mitte väiksem remonditöö, peab selleks tingimata olema üldkoosoleku otsus.

A: - Täpselt nii! Meil on tihti nii. Midagi ei arutata, aga töid tehakse. Noh, keegi selle üle eriti ei kurda, saavad aru, et remonti tuleb teha.

T: - Noh, nii see on seni, kuni hakkavad aru saama. Ja siis lendab teie juhatus põrgusse.

A: - Mida veel peab kontrollima?

T: - Palju asju. Tegevusplaan näiteks kinnitati möödunud aastal, määrati tariifid. Nii et aasta lõpuks peab kontrollima, kas korteriüür määrati õigesti ja kas tegevusplaan on täidetud. Bilansis ei ole see välja toodud. Aga ma annan sulle selle reeglistiku koju kaasa. Loed kodus rahulikult läbi. Saad kõigest aru.

Jah, veel palju uut ja kasulikku on meile juurde tulnud koos majavalitsejaga. Professionaal on suurepäraselt töötav asjatundja!

jaanuar 2011